Lubimõrt
kergendades niiviisi gaasivahetust ja kiirendades seega karboneerumist [7,17]. Seda
täiteainet nimetatakse ka agregaadiks või inertseks täidiseks. Viimast väljendit ei peeta aga
korrektseks, sest mingil määral see reaktsioonides siiski osaleb [19]. Poorsus on ajaloolistel
lubimörtidel reeglina 3045%, seejuures on pooride suurus vahemikus 0,1100m.
Tsementmördil on see tavaliselt vastavalt 2025% ja < 0,1m. Laagerdunud augulubja
1
kasutamisel on täheldatud mördi suuremat poorsust kui tavalise lubja korral .
Enamlevinud on lubimördi valmistamisel lubja ja liiva suhe 1:3, mis põhineb ilmselt
liivaosakeste vahel olevate tühimike ruumala visuaalsel hindamisel ja sellele vastaval
optimiseerimisel. Vanad mördid paistavad silma suure lubjasisaldusega (1:2÷1:0,5) .