korraldada, mis andis üsnagi häid tulemusi. (Pukits 1997: 30) Ka teises ärkamisaegses suurettevõtmises Eesti Kirjameeste Seltsis oli Köleril suhteliselt tähtis osa etendada. Juba seltsi asutamisel 1872. a. soovitas C. R. Jakobson valida Köler selle auesimeheks.Kuna asutamiskoosolekul olid enamuses aga Jannseni- ja Hurti-meelsed, Jakobson ise pealegi jäi hiljaks, siis valiti auesimeheks Kreutzwald. Kui aga viimane pärast 1881. aasta lõhet seltsis auesimehe ameti maha pani, valiti tema asemele siiski J. Köler. 1891. aastal, kui segadused seltsis juba liiga suureks läksid ja enam ei leidunud autoriteetset juhti, kes liikmete pere vaos oleks hoidnud, valiti J. Köler ka seltsi päris-esimeheks. (Pukits 1997: 31) Köler aitas taotleda luba ka Jakobsoni toimetatud ajalehele, mis sai nimeks ,,Sakala". Nimi anti eestlaste poolt ristirüütlitest vallutajaile osutatud visa vastupanu mälestuseks ja esimene number ilmus 1878. aastal Viljandis
korraldada, mis andis üsnagi häid tulemusi. (Pukits 1997: 30) Ka teises ärkamisaegses suurettevõtmises – Eesti Kirjameeste Seltsis – oli Köleril suhteliselt tähtis osa etendada. Juba seltsi asutamisel 1872. a. soovitas C. R. Jakobson valida Köler selle auesimeheks.Kuna asutamiskoosolekul olid enamuses aga Jannseni- ja Hurti-meelsed, Jakobson ise pealegi jäi hiljaks, siis valiti auesimeheks Kreutzwald. Kui aga viimane pärast 1881. aasta lõhet seltsis auesimehe ameti maha pani, valiti tema asemele siiski J. Köler. 1891. aastal, kui segadused seltsis juba liiga suureks läksid ja enam ei leidunud autoriteetset juhti, kes liikmete pere vaos oleks hoidnud, valiti J. Köler ka seltsi päris-esimeheks. (Pukits 1997: 31) Köler aitas taotleda luba ka Jakobsoni toimetatud ajalehele, mis sai nimeks „Sakala“. Nimi anti eestlaste poolt ristirüütlitest vallutajaile osutatud visa vastupanu mälestuseks ja esimene number ilmus 1878. aastal Viljandis
annaabi.ee 
