nelja poissi. Need olid Edward, Joosep, Karl ja Martin. Mälestused nende poistega seoses tõid tüdrukule kibedad pisarad silma. Ta tõusis püsti ning jooksis koolimajast parki. Tahest tahtmata möödusid silme eest pildid läinud nädalavahetusest... Oli laupäeva õhtu. Agnes sättis ennast Joosepi sünnipäevale. Ta pani selga valge kleidi, mis tõi esile ta kastanpruunid lokkis juuksed ning päevitunud jume. Väljas ootas teda juba Madis. Madis oli Agnese poiss. Nad istusid musta Audisse ning alustasid sõitu Joosepi majani. Pidu oli täies hoos. Veranda kohal hõljus tugev suitsupilv ning majas oli vänge alkoholihais. Madis võttis köögist kaks siidrit, ühe neist ulatas ta Agnesele. Käsikäes liikusid nad rahvasekka. Agnes tahtis tantsida, kuid Madis tahtis poistega viina peale kaarte mängida. Tüdruk solvus ja läks hoopis Karliga tantsima. Agnes tantsis Karlile vga-väga lähedal, et Madist armukadedaks muuta
Mõrvar oli aga jälietult kadunud. Hommikul , kui päike alles tõusis , olid uurijad John ja Toomas juba mõrvapaigal. John pildistas laipadest ja mõrvapaigast pilte. Toomasl oli just lõpetanud ala piiramise politseilindiga ning nüüd asus ta kirjutama mõrvapaiga kirjeldust. Kui Toomas ja John olid oma tööd ära teinud , jõudis kohale laibaauto. Mehed tõstsid naised autosse ja käskisid surnukehad viia nende kesklinna laborisse. Ise aga istusid mehed oma musta Audisse ning sõitsid kesklinna poole. Tunni aja pärast olid mehed John ja Toomas oma laboris. Nad olid just laibad lahkamislaudadele tõstnud ning ning John oli neid juba lahkama hakata. Toomas aga analüüsis Johni tehtud pilte ning tegeles samal ajal mõrvapaigalt võetud analüüside uurimisega. Sel hetkel , kui mehed oma asju analüüsisid , jälgis neid labori aknast tuntud sarimõrvar Robert Vagner. Järgmisel päeval lõpetas John laipade lahkamise