Õpperaja kirjeldus: Vapramäe loodusrada
3. Vapramäe lael avaneb vaade metsalagendikule, mille keskseks paigaks on sulglohk e.
söll - termokarstiline pinnavorm viimasest mandrijäätumisest, mille tekke põhjustas
taanduva jääserva küljest lahti murdunud pangas, mis sulamisel setetesse lohu jättis.
Oleme kohas, millel on Vapramäel kõige suurem ajalooline taust.
Siinsel Vapramäe lael on vanasti peetud rahvapidusid, korraldatud laulupidusid ja
suvelaagreid. 1924 aastal peeti siin Nõo kihelkonna esimene laulupäev audirigendi
Aleksander Läte juhatusel ja 1926 aasta 16. juunil toimus siin Nõo esimene laulupidu.
Möödunud sajandi lõpuosas oli mäe lagi suuremas osas lage ja siin asus moonakamaja,
kus elas kaks Timuski peret, kelle kasutada oli Vapramäe lael 25 ha põllu- ja
metsamaad. Talu piir on praegugi äratuntavalt olemas. IX sajandi lõpul kultiveeriti see
maa männikülviga, mistõttu on see osa metsast ligi 100 aastane.
Ilus koht pikniku pidamiseks. Infopunkti selgitus on asjakohane ja piisav.
4
annaabi.ee 
