KEEL KUI SÜSTEEM
Märgid on sümbol, ikoon ja indeks.
Kommunikatsiooni jaoks on vaja sõnumit, sõnumisaatjat, vastuvõtjat ja kanalit. Keele
vahendusel edastatud info jaguneb kaheks: konkreetse sõnumi tähendus
on semantiline informatsioon; märkide arv ning nende esinemissagedus ja -tõenäosus
on statistiline informatsioon.
Viipekeele puhul on esmatähtis mitteverbaalne suhtlus. Viipekeeles suhtlemine toimub
zestide (viibete) kaudu, mida adressaat peab nägema, seega erinevalt tavalistest ehk
audiaalsetest keeltest on viipekeel zestilis-visuaalne.
Keeletasandid on: foneetika, morfoloogia, sõnavara ja süntaks.
Sarnasused keeles on seletatavad: mõtlemisprotsesside universaalsuse, ühise põlvnemise ehk
sugulusega, juhusliku kokkulangevuse ja laenamisega. Kõikidest või peaaegu kõikidest
keeltest leiduvad omadused on absoluutsed universaalid.
Keelestruktuuri kirjeldatakse grammatika kaudu. Grammatikad erinevad nii teadusliku
lähenemise kui otstarbe poolest
annaabi.ee 
