V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
ühes temaga väljusid ka vahid,
tõugates teda takka rusikatega,' mida Gringoire kannatlikult talus nagu kunagi tõeline
filosoof.
Kuninga hea tuju, mis sai alguse mässuteatest pa-leefoogti vastu, avaldus kõiges.
Haruldane armulikkus oli üks selle tunnuseid ja mitte väike. Tristan 1'Hermite vaatas oma
nurgast pahura näoga nagu koer, kellele konti näidati, aga kätte ei antud.
Vahepeal trummeldas kuningas rõõmsalt vastu tooli käetuge Pont-Audemeri marssi. Ta oli
kinnise loomuga, kuid muret oskas ta palju paremini varjata kui rõõmu.
435
Vahel läksid ta rõõmu välised avaldused hea teate puhul väga kaugele: nii lubas ta Charles
Südi surma puhul annetada hõbedase eesvõre Saint-Martin-de-Tours'i kloostri altarile ja
oma troonileastumisel unustas ta anda korraldusi oma isa matmiseks.
«Aga majesteet!» hüüdis äkki Jacques Coictier. «Kuidas on lugu selle ägeda
haigusehooga, mille pärast teie mind siia kutsusite?»
«Oo
annaabi.ee 
