Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia
Tema valitsusajal kujunes välja üldine
usuvabadus.
Attlia (406-453)- hunnide juht. Ta oli üks kardetumaid Lääne- ja Ida Rooma keisrite
vaenlane; ta tungis kahel korral Balkanile, Galliasse. Konstantinoopolit ega Roomat ta ei
vallutanud. Lääne-Euroopa ajalukku on ta läinud kui julm ja vägivaldne barbar. Samas
kirjeldavad mõned ajaloolased ja kroonikud teda suursuguse ja ülla kuningana ja ta mängib
keskset rolli kolmes Põhjamaade saagas.
Odoaker (435493)- germaani Audawakrs "varanduste valvur", oli Attila väepealik. Ta
kukutas 476. a. viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse ja sai Itaalia valistejaks,
kuid jäi samas ise Konstantinoopoli keisri kliendiks.
Justinianus I (527-565)- Sisepoliitikas- rajas tugeva sõjaväe, surus maha Nika ülestõusu 532,
täiendas bürokraatiaaparaati, lasi koostada tsiviilseaduste kogu (kolm küidet + kommentaaris,
suurim keskaja seadustekogu (Rooma õigus)).