Vabadussõja kindralid ja admiralid
Viimastest sai ta rahuajal Kotkaristi I, Punase risti 1. Järgu
teenetemärgi ja erisuurpaelaga Valgetähe teenetemärgi. Auameteist sai ta 1938.aastal
Riiginõukogu liikmeiks. Tänapäevaks unustuse hõlma vajunud Riiginõukogu oli oma
lõpuaastail totalitarismi poole kalduva esimese Eesti Vabariigi Riigikogu 40-
liikmeline teine koda, kuhu 6 liiget kuulus ameti poolest, 10 liiget määras president ja
24 liiget valiti omavalitsuse ning ühiskondlike organisatsioonide poolt.
Uue auastmena sai Laidoner 24.veebruaril 1939 kindraliks. Arvati, et selle auastme
oleks ta pidanud saama juba 19 aastat tagasi.
1940. aastal Nõukogude Liidu vägede poolt okupeeritud Eestis vabastas K. Päts
venelaste nõudel Laidoneri 22.juunil sõjavägede ülemjuhataja ametikohalt.
Ligi kuu aega hiljem, 19. juulil 1940 küüditati Johan ja Maria Laidoner
Venemaale. Esiti Moskvasse , sealt 5 päeva hiljem Pensasse. Esialgu maksti J.