ÜHISTEGEVUSE ALUSED
Tartus tegutses selts 1813-1939.
Valgustusideede mõjul loodud selts võttis töö korraldamisel eeskuju Londoni Kuninglikust
Põllumajanduse Seltsist ja Vabast Majandusühingust Peterburis. Sotsieedi ülesandeks oli “kõikide
provintsi seisuste – aadli, õpetlaste, linnakodanike ja talurahva üleüldise heaolu edendamine”, mille all
mõisteti nii moraali ja hariduse kui ka materiaalse arengu, eriti põllumajanduse, kaubanduse ja
tööstuse edendamist. Liikmed tegutsesid auameti korras vabatahtlikena.
Millal võeti vastu, kui kaua ja miks kehtis kooperatiiv-ühingute ja nende liitude seadus?
Ühistute ideoloogiliseks juhiks Venemaal oli professor A.V. Tšajanov. Toonases Venemaa valitsuses
mõisteti hästi ühistegevuses peituvaid võimalusi majanduse arenguks. Vastu võeti seadus 20. märtsil
1917. a. Mis iseseisvunud Eestis ülevõetuna koos 26.märtsil 1926. a täiendustega kehtis kuni Eesti
okupeerimiseni 1940. aastal.
annaabi.ee 
