Vabadussõja kindralid ja admiralid
12. märtsil 1934 kutsus K. Päts Laidoneri kaitsevägede
ülemjuhatajaks ning koos pandi toime vabadussõjaliste vastane ( aga nagu peagi
selgus, ka demokraatiavastane ) riigipööre. On tõenäoline, et sellest momendist
sündinud K.Pätsi J. Laidoneri kaksikvalitsus ( sisuliselt pehmekäeline diktatuur ) sai
eelduseks 5 aastat hiljem toimunud Eesti Vabariigi kapituleerumisele N. Liidu ees.
Esialgu aga kestis veel Eesti Vabariik ja kõrgetele persoonidele jagati auameteid,
auastmeid ja aumärke. Viimastest sai ta rahuajal Kotkaristi I, Punase risti 1. Järgu
teenetemärgi ja erisuurpaelaga Valgetähe teenetemärgi. Auameteist sai ta 1938.aastal
Riiginõukogu liikmeiks. Tänapäevaks unustuse hõlma vajunud Riiginõukogu oli oma
lõpuaastail totalitarismi poole kalduva esimese Eesti Vabariigi Riigikogu 40-
liikmeline teine koda, kuhu 6 liiget kuulus ameti poolest, 10 liiget määras president ja
annaabi.ee 
