polümeerse struktuuriga tahkis, mis tekib dihapnikheksafluoroauraadi kuumutamisel. Viimast saadakse vastavatest lihtainetest (Au, F2, O2) rõhul 8 at ja temperatuuril 370 kraadi: Au + 3F2 + O2 → O2 AuF6 Dihapnikheksafluoroauraat, milles O2 on katioonina. 2O2AuF6 → 2AuF5 + F2 + 2O2 AuF5 reageerimisel ksenoondifluoriidiga tekib AuF3: AuF5 + XeF2 → AuF3 + XeF4 AuF5 moodustamisel fluoriidiooniga moodustub heksafluoroauraatkompleks: AuF5 + F → (AuF6)- Sulfiidid: Au2S kuld(I)sulfiid, Au2S3 kuld(III)sulfiid Au2S3 on musta v’rvusega ja vees rasklahustav tahkis, mida saadakse vesiniktetrakloroauraadi reageerimisel H2S või ammooniumsulfiidiga: 2H [AuCl4] + 3(NH4)2S → Au2S3 + 2HCl + 6NH4Cl Dikuldtrisulfiid on vees rasklahustuv, reageerib hapetega, KCN lahuse või broomiveega, kuumutamisel umbes 200 kraadi juures laguneb. Toatemperatuuril laguneb aeglaselt, 10 moodustades Au2S: Au2S + 2S
tuntud ka sulfaanid H2Sn (n ≥ 2) - ei moodustu otseselt kollased õlikad rasked vedelikud neist püsivaim H2S2 ind. ühenditena eraldatud sulfaanid n = 1 … 8 toatemperatuuril ebapüsivad (→ H2S + S) saadakse Na2Sx + HCl fosforiga → P2S5 difosforpentasulfiid süsinikuga → CS2 süsinikdisulfiid On tuntud ka ühendid elementidega, millega otseselt ei reageeri: lämmastikuga (nitriidid S4N4 jt., kulla sulfiidid Au2S ja Au2S3, jt.) 3.21.3. Lihtaine tootmine ja kasutamine Väävlit toodetakse nii lademetest, kus esineb a) ehedal kujul; b) sulfiidsete maakidena jm. Maailmatoodang ca 60 milj.t/a, mis jaotub: ca 50% – väävelhappe tootmiseks ca 25% – sulfitite saamiseks 10-15% – põllumajanduses (er. viinamarjade, puuvilla) kahjurite hävitamiseks 10% – kummitööstuses (vulkaniseerimiseks) tuletikud, ravimid jpm. 3.21.4. Ühendid vesinikuga
annaabi.ee 
