1967 aastal avastatud meetod keemiliste ühendite, sealhulgas ka TiC saamiseks kôrgtemperatuurilise iselevi protsessi teel seisneb keemiliste ühendite tekkimises lähtekomponentide sünteesil 13 ühendi moodustumise tekkesoojuse ärakasutamise teel. Sünteesil eraldub palju soojust, mis toidab reaktsiooni. Ti + C TiC + Q Reaktsiooni tulemusena saadakse poorne toorik, mis jahvatatakse attriitoris, kuul- vôi vibroveskis pulbriks. Iselevi protsessi teel saadud TiC pulber ei ole sobiv kasutamiseks kermiste valmistamiseks. Pulber on sobiv kasutamiseks abrasiivmaterjalina poleerimispulbrite valmistamiseks. Harvem kasutatakse TiC valmistamiseks plasma-keemilise sünteesi meetodit ja Ti laastu jahvatamist koos sellele järgneva karbidiseerimisega. Viimase ajal (2001a) kasutatakse TiC saamiseks reaktsioonjahvatamist (reaction milling)
viisist. Kroomkarbiidi valmistatakse tavaliselt kahel erineval viisil: Cr2O3 taandamisel 11 ja sellele järgneva Cr pulbri karbidiseerimisga (astmeline meetod) või Cr2O3 otsese karbidiseerimisega (otsene meetod). TTÜ-s on välja töötatud Cr3C2-Ni kermiste saamise meetod reaktsioonpaagutuse teel. See seisneb metalse kroomi, grafiidi ja nikli pulbrite jahvatamises kõrgenergeetilises jahvatusseadmes attriitoris. Jahvatamise käigus aktiviseerub kroomi pulber sedavõrd, et järgneval kuumutamisel vesiniku keskkonnas moodustub karbiid juba 900 oC juures (tavatehnoloogia järgi 1450 oC).Edasisel temperatuuri tõusul Ni-Cr-C eutektikum sulab (1180 oC) ja ümbritseb eelnevalt tekkinud karbiidiosakesed. Seega saadakse karbiid ja sulam ühe operatsiooni käigus. Saadud sulam on tunduvalt peenema struktuuriga ja seetõttu paremate mehaaniliste omadustega.
annaabi.ee 
