Giuseppe Verdi
Hoopis suurema vaimustuse ja intensiivsusega töötas Verdi oma järgmise partituuri teda
juba varem tõsiselt huvitanud "Attila" loomisel. Rahva kannatustest ja kangelaslikust
vastupanust haaratuna nägi Verdi V sajandil Itaaliat röövima tulnud hunnidega seotud süzees
tükikest kaasaega, mistõttu ka muusikas "Nabucco" ja "Lombardlaste" sütitav heroika taas valla
pääses. Uudse ja Verdi edaspidise loomingu suhtes olulise joonena näeme "Attilas"
orkestrivaimaluste avaramat. Kirjanduslike algallikate põhjaliku uurimisega piirdumata põikas
Verdi töö käigus koguni kujutava kunsti valda, pärides skulptor Vincenzo Luccardilt Roomas
asuvatel freskodel kujutatud Attila riietuse kohta täpseid andmeid. Nii nagu "Nabucco",
"Lombardlased" ja "Ernani", nii kulges ka "Attila" esietendus 17. II 1846 a. Veneetsia "La
Fenice's" tegelaste ja kuulajate patriootlike juubelduste saatel. Sädemest oli taas süttinud leek,
annaabi.ee 
