1) Keemiliselt seotud vesi mullas. Näiteks savimineraalide ja huumuse koostises, kipsi koostises – taim seda vett kätte ei saa. 2) Veeaurud mullas. Suur tähtsus eriti stepis. Liigub jahedama suunas. Veeaur liigub mullas alt üles. 3) Tahke vesi mullas – jää. Kaug – Põhjas pinnas läbikülmunud koguaeg – igikelt. 4) Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi mullas. Kui mulda hoida tingimustes, kus selle kohas olev õhu relatiivsus on alla 40%, siis muld atsorbeerib – seob vett. Tekkinud vett hoitakse jõuga kinni. Selline vesi külmub -78oC juures. Sellel veel puudub elektrijuhtivus, sest selles vees ei lahustu elektrolüüdid. Taim seda vett kätte ei saa. 5) Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi mullas e. keemiline vesi. Saavutub siis, kui ka vedelal kujul vesi tungib mulda. Tekib mullaosakese ümber veekirme. Taim saab seda vett kätte. Mida jämedateralisem muld seda paksem veekiht ja paremini saab taim vett kätte
1) Keemiliselt seotud vesi mullas. Näiteks savimineraalide ja huumuse koostises, kipsi koostises taim seda vett kätte ei saa. 2) Veeaurud mullas. Suur tähtsus eriti stepis. Liigub jahedama suunas. Veeaur liigub mullas alt üles. 3) Tahke vesi mullas jää. Kaug Põhjas pinnas läbikülmunud koguaeg igikelt. 4) Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi mullas. Kui mulda hoida tingimustes, kus selle kohas olev õhu relatiivsus on alla 40%, siis muld atsorbeerib seob vett. Tekkinud vett hoitakse jõuga kinni. Selline vesi külmub -78oC juures. Sellel veel puudub elektrijuhtivus, sest selles vees ei lahustu elektrolüüdid. Taim seda vett kätte ei saa. Maksimum ansitooriniiskus Wma %. Kui vee ansitsioon kestab edasi siis seotakse uusi .............. mulla ümber. Maksimum hübroasuoobsus niiskus, kui mulla nahal ! olev relatiivsus niiskus on viidud küllastum. (- 96% h 31,5 Wmh% = Wnärb