"atsitoidsed" - 1 õppematerjal

Mullateaduse üldosa

Kolloidosakesi, mille tuuma pindmised molekulid dissotsieeruvad alustena st. eritavad lahusesse hüdroksüülioone (OH-), nimetatakse aluselisteks ehk basoidseteks kolloidideks. Osad elemendid (Fe, Al, Mn jt) dissotsieeruvad kolloidses olekus sõltuvalt keskkonna reaktsioonist kas happena või alusena. Selliseid kolloide nimetatakse amfoteerseteks kolloidideks. Eesti muldades põhimassi moodustavad negatiivse laenguga atsitoidsed kolloidid. Suurem osa neist on ränihappe- ja huumuskolloidid. Kolloidide esinemisel hajutatult nimetatakse seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nimetatakse seda geeliks (sültjas, helbetaoline mass). Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nimetatakse koagulatsiooniks (soolgeel). Võib olla pöörduv või pöördumatu. Enamik mullas olevaid kolloide on koaguleerunud olekus. Mulla kolloidkompleksi nimetatakse neelavaks kompleksiks.