CO süsinikmonooksiid tekib süsinikku sisaldavate kütuste mittetäiel. põle mi s el (ohtlik ahjusiibri liiga varas el sulg e mi s el: CO 2 + C 2CO ; veidi kerg e m õhust, ve e s vähelahu stuv, rask e stive elduv gaa s madalatel tºdel inertne, kõrg e m at el reag e e rib leeliste g a ; CO kasutataks e kütus en a (põlevg a a sid e koostis e s ) , tööstuslikus ke e mil. sünte e si s . CO 2 tekib süsinikuüh e n dite oks üd atsioo niprots e s si d e s (org. ainete põle min e O 2 liig, hinga min e, kõdun e mi s pr ots e s s i d ) ; Ei ole mürgin e, kuid ei toeta ka hinga mi st . Õhu CO 2 komp o n e nt on taime d e "põhi toiteaine ", millest taimed (ka vetikad jmt.) ehitavad üles oma koed fotosünte e s . Kuid tuntud on süsihapp e soolad (karbona a did): Ca C O 3 , Ca C O 3 .MgC O 3 , Na 2 CO3, NaHC O 3 jpt
0,2 s s1 0,4 s s2 0,6 s 50 Vajum mm 0,8 1,0 1,2 s 100 1,4 1,6 Jo on is 4 .1 6 K o nsolid atsioo nim o od uli m ääram in e C asagran d e m eetod iga Sellel graafikul on tavaliselt raskusteta määratav 100% konsolidatsioonile vastav punkt s100. Teatav proovi vajumine toimub hetkeliselt, vahetult koormise suurendamise ajal. See on puhas elastne deformatsioon, aga ka proovikeha horisontaalpindade pindade ebatasasuste arvel toimuv vajumine. Kuna logaritmilises mõõtkavas ei ole 0 määratav, ei saa ka graafikul kujutada hetkel 0 toimuvat vajumit. Algvajumi