Kolloidide teke ja nende hulk mullas oleneb mulla omadustest. Mida rohkem muld sisaldab ibet ja huumust, seda rikkam on ta kolloidide poolest. Kõige enam sisaldavad kolloide huumusrikkad savi- ja liivsavimullad. Kolloidide vaesed on liivmullad - rikkad savimullad ! Vastavalt sellele, milliseid ioone tuuma pindmised molekulid ümbritsevatesse lahusesse dissotsieerivad, jaotatakse kolloidid happelisteks ehk atsidoitseteks, aluselisteks ehk basoidseteks, ja amfoteerseteks kolloidideks. K. võivad esineda mullas kahes olekus : hõljuvas olekus ehk soolina ja sültja helbetaolise sadestisena ehk geelina. Et k. Kannavad elektrilaengut, siis osalevad nad aktiivselt mullas toimuvates füüsikalis-keemilistes protsessides. Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide teatud kontentratsiooni
mida nimetatakse ka neelavaks kompleksis. Kolloidid on ehituselt järgmised: Tuuma pindmised molekulid võivad käituda väga erinevalt (kas happena või alusena või kord nii, kord naa). Kui on tuum, millel esimene laengute kiht käitub nagu happeline kolloid, siis sellele kihile järgneb vastandioonidekiht. Osa neist on tuuma lähedal, osa aga jäävad tuumast suhteliselt kaugele lahusesse. Neid kolloide, millised käituvad happena, nimeatakse happelistes ehk atsidoitseteks kolloidideks. Neid, mis käituvad aluselna, nimetatakse basoidseteks kolloidideks. Raua-alumiiniumi kolloidid võivad käituda nii ja naa, olenevalt keskkonna pH-st ja neid nimetatakse amfoteerseteks kolloidideks. Mida raskema lõimisega muld (savimuld), seda rohkem on kolloide, samuti, mida huumusrikkam muld, seda rohkem kolloide. Kolloidid tunneb ära näiteks, kui on savine pinnas ja vihma sajab ja tekivad loigud, mis on mitu päeva hägused, siis nendes loikudes hõljuvad koloidid.
annaabi.ee 
