Suhteliselt madal pH (3-4) on soovees ja happelistes mudades Happelistes kuumaveeallikates võib pH olla isegi 1.0 sealt on isoleeritud baktereid, kes on nii termofiilid kui atsidofiilid Oma keskkonda hapestavad ka kääritajad, kuid nende happe tolerantsus pole kuigi suur kui käärimiskeskkonnas langeb pH liiga alla, lülituvad sisse mehhanismid, mis neutraliseerivad keskkonda Atsidofiilsete bakterite rakusisene pH on lähedane neutraalsele neil peavad olema aktiivsed mehhanismid rakusisese pH hoidmiseks · Alkafiilid bakterid, kes eelistavad aluselist keskkonda Aluselisust esineb nii vees kui mullas Tsüanobakterid eelistavad aluselist keskkonda, sest CO lahustub hästi aluselises vees Nad reguleerivad pH gradienti oma membraanil Neil esineb H/Na antiporter, seega on neile Na hädavajalik
Sekretoorsed antikehad IgA, IgG, IgM Lüsosüüm, laktoferiin, sialoperoksüdaas, mutsiin, histatiin, glükoproteiinid · Kliirens- mikroobide ja toidu komponentide lahjendamine ja eemaldamine Kiire (suurenenud sülje sekretsioon) Pikaajaline (<0,2 ml/min) Happeline (erosioon) · Puhverdusvõime: valk, (limaskestadel ja hammaste pindadel), fosfaat ja bikarbonaatpuhver (viimane stimuleeritud süljes) Roll: atsidofiilsete bakterite kõrvaldamine, demineralisatsiooni vältimine, pH>6 hüdroksüapatiidega küllastatus pH < 5,5 hüdroksüapatiididega küllastamatus · Ekskretoorne funktsioon Suhkrutõbi- glükoos eritub neerude ja ka süljenäärmete kaudu Nefriit, ureemia- karbamiidi olemasolu süljes · Neuroendokriinne regulatsioon Parotiidnäärme hormoon parotiin mõjutab hammaste ja pikkade luude mineralisatsiooni (dentiini kaltsifikatsioon), sidekoe arengut, kõhrrakkude
Kuigi bakterid on kohanenud kindla pH väärtusega, siis taluvad nad laias laastus pH kõikumist 3 väärtuse võrra (1000-kordset vesinikioonide kõikumist). Bakterite kasvatamisel on olulised kolm pH väärtust, alumine (kõige happelisem), mida bakter veel talub, optimaalne ning kõige ülemine pH väärtus (kõige aluselisem), mida bakter veel talub. Vastavalt pH optimumile on bakterid jagatud kolme rühma: atsidofiilideks, neutrofiilideks ning alkalofiilideks. Atsidofiilsete bakterite pH optimum alla pH 4, neutrofiilidel pH 7 lähedal ning alkalofiilidel kõrgemal kui pH 8. Obligaatsed atsidofiilid, nagu Thiobacillus'e liigid, vajavad madalat pH-d vältimaks membraanide lahustumist ning rakkude lüüsumist neutraalsel pH-l. Enamik eukarüootide patogeene on neutrofiilid. Neutrofiilide tsütoplasma pH on umbes 7,5 7,7 juures. Erinevalt eukarüootidest peavad bakterid hakkama saama väga kõikuva keskkonna pH-ga.
annaabi.ee 
