Äärmuslikult happelisi tingimusi eelistavaid mikroorganisme nimetatakse atsidofiilideks, leeliselembelisi alkalofiilideks. Iga bakteriliik varieerub oma kasvutingimuste optimumiga. Kuigi, enamus baktereid eelistab rohkem neutraalseid tingimusi. Atsifofiilid ei ole võimelised kasvama leeliselistes tingimustes, samuti pole alkalofiilid võimelised kasvama happelistes tingimustes. Mõlemal juhul toimuvad rakkudes morfoloogilised muutused, rakuseinad lüüsuvad ning rakk hukkub. Atsidofiilide hulka kuuluvad Acetobacterid ja alkalofiilide hulka kuuluvad Nitrobacterid. 4) Mis on antibiootikumid? Kuidas mõjutavad mikroorganismide kasvu? Antibiootikumid on keemilise koostise ja ehituse poolest mitmekesine orgaaniliste ühendite rühm, mida paljud mikroorganismid ja mõningad taimed produtseerivad kui kaitsefunktsiooni omavaid aineid. Samal ajal toimivad nad teistele mikroorga-nismidele mürkidena, inhibeerides valkude ja
saada prootonite sissetungiga. Raku pinna laeng on teine passiivne mehhanism, mille abil bakter püüab tsütoplasma pH-d stabiilsena hoida. Atsidofiilsete bakterite pinnavalkude pI (valgu isoelektriline täpp ehk pH väärtus, mille juures valgu laeng on 0) on palju kõrgem kui neutrofiilidel. Näiteks Acidithiobacillus ferrooxidans'i pinnavalgu OmpA pI on 9,4, samas kui E. coli OmpA pI on 6,2. Seega happelises keskkonnas atsidofiilide pinnavalkude positiivne laeng tõukab prootoneid eemale. Vastupidiselt atsidofiilidele, on alkalofiilide pinnavalkude pI madalam kui neutrofiilidel. Näiteks tsütokroom C oksüdaasi subühik 2 on eksponeeritud rakuväliselt ning Bacillus pseudofirmus'l on see pI 4,4, samas kui neutrofiilil Bacillus subtilis'l on see 8,6. Madala pI väärtusega valgud tõmbavad tõenäoliselt prootoneid ligi ning bakteril on hõlpsam hoida tsütoplasma pH-d stabiilsena.
annaabi.ee 
