Etaanhape ehk äädikhape on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Etaanhapet nimetatakse ka atsetaathappeks ja metaankarboksüülhappeks. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikhappeks. Etaanhape Äädikhappe molekuli tähistatakse tihti lühendatult AcOH, milles Ac märgib atsetüülrühma. Äädikhape on toidulisaaine E260. Äädikhappe molekuli deprotoneerumisel lahuses moodustuvat aniooni CH3COO- nimetatakse atsetaat ehk atsetaatioon. Etaanhapet leidub nii toiduainetes kui ka organismide kudedes ning eritistes. Etaanhape tekib
võikastmetes. Teised äädikad – Vahel võite leida ka mõdust, puuviljaveinidest, kartulitest, kašupähklitest, siirupist, ananassist või mõnest kääritatud vägijoogist valmistatud äädikaid. Äädikas keemias Etaanhape ehk äädikhape on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Etaanhapet nimetatakse ka atsetaathappeks ja metaankarboksüülhappeks. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää- äädikhappeks. Äädikhapet kasutatakse toiduainete säilitamiseks, maitsestamiseks ja marineerimiseks. Etaanhapet kasutatakse ka ravimite, lakkide ning atsetooni valmistamiseks. Etaanhappe estrid on kasutusel kondiitritööstuses ja parfümeerias. Etaanhappe sooli kasutatakse umbrohutõrjes, meditsiinis ja tekstiilitööstuses. Etaanhape on tuleohtlik ja põhjustab tugevat söövitust. Kõrgetel temperatuuridel
annaabi.ee 
