Arvatakse, et samasugusel kujul kulgeb bioloogiline oksüdatsioon, energeetiline ainevahetus ehk hingamine bakteritel. Kõigil juhtudel kulgeb bioloogiline oksüdatsioon dehüdrerimise teel selviisil, et dehüdrogenaasid ( vastavad ensüümid ) võtavad substraatidelt ära vesiniku. Sõltuvalt mikroorganismi ensüümi sünteesist, eraldatakse tinglikult aeroobset ja anaeroobset ning ... Aeroobse hingamise puhul on vesiniku ekektroni lõplikuks atseptoriks hapnik. Anaeroobse hingamise puhul võib lõplikuks atseptoriks olla N, S, C. Mis redutseeruvad NH3, divesiniksulfaadid ... 14. Mikroorganismide hingamistüübid Hingamistüübi alusel jaotatakse mikroobid: 1) Obligaatsed aeroobsed paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanneoksüdeeritavalt substraadilt õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooni protsessis, mille tulemuseks on vee ja
Arvatakse, et samasugusel kujul kulgeb bioloogiline oksüdatsioon, energeetiline ainevahetus ehk hingamine bakteritel. Kõigil juhtudel kulgeb bioloogiline oksüdatsioon dehüdrerimise teel selviisil, et dehüdrogenaasid ( vastavad ensüümid ) võtavad substraatidelt ära vesiniku. Sõltuvalt mikroorganismi ensüümi sünteesist, eraldatakse tinglikult aeroobset ja anaeroobset ning ... Aeroobse hingamise puhul on vesiniku ekektroni lõplikuks atseptoriks hapnik. Anaeroobse hingamise puhul võib lõplikuks atseptoriks olla N, S, C. Mis redutseeruvad NH3, divesiniksulfaadid ... 14. Mikroorganismide hingamistüübid Hingamistüübi alusel jaotatakse mikroobid: 1) Obligaatsed aeroobsed paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanneoksüdeeritavalt substraadilt õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooni protsessis, mille tulemuseks on vee ja