Kultuuriteooria kõik materjalid
väitsis, et strukturalistlikud ja funktsionalistlikud lähenemised välistavad suurel
määral agency osakaalu sotsiokultuurilistes ptotsessides. Samas leiab
Bourdieu, et nö tavainimene jääb siiski hätta sotsiaalsete protsesside loogika
seletamisega, ning seetõttu on vaja refleksiivset sotsioloogiat. Samas peab
sotsioloog olema teadlik, missugustest eeldustest ta lähtub, mis on tema
teoreetilis-metodoloogiline baas, selle piirangud. Refleksiivne sotsioloogia on
nagu refleksiivne atropoloogiagi pidev pendeldamine subjektivismi ja
objektivismi vahel.
,,Praktilised põhjused: teoteooriast" (1977)
Habitus.
Habitus on mõiste, mille Bourdieu laenas ...............................
Selmet maadelda struktuuri ja subjektiivse kogemuse vahekorra üle,
keskendub Bourdieu sotsiaalsele praktikale. Just sotsiaalsed praktikad
peegeldavad ja taastoodavad nii objektiivseid sotsiaalseid suhteid kui ka
subjektiivseid tõlgendusi sotsiaalsest reaalsusest.
4.loeng-Kultuurisotsioloogia II