Hingamiselundkond
südamelihast seestpoolt, moodustab südame klapid), vahelmine müokard
(vöötlihas), välimine epikard. Süda asub südamepaunas ehk perikardis.
Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja
vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne,
vasakus arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb omakorda kahest kambrist:
ülemisest kojast ja alumisest vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja-
vatsakese- ehk atrioventrikulaarsuudme kaudu. Vasaku vatsakese sein on parema
omast tunduvalt paksem.
Paremasse kotta suubub kaks kõige suuremat veeni ülemine ja alumine õõnesveen,
mille kaudu saabub venoosne veri kõigist kehaosadest. Siia suubub ka südame enda
veen südame pärgurge. Vasakusse kotta suubub neli kopsuveeni, mis kannavad
arteriaalset verd kopsudest südamesse. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mida
mööda venoosne veri kopsudesse suundub. Vasakust vatsakesest väljub kõige suurem
annaabi.ee 
