ja närviraku keha vahel. Mikrotuublid vahendavad organellide ja vesiikulite liikumist rakus. Aksonites liigutavad düneiinid organelle pluss-miinus suunas, see on tuuma poole. Kinesiinid liigutavad organelle miinus-pluss suunas, see on eemale rakutuumast (on erandeid). 3.) Skeletilihaste rakkude ehituse iseloomustus. Sarkomeeri mõiste. Sarkomeeri valgud, nende struktuurid, peente ja paksude filamentide koostis. Milline valk omab ATPaasset aktiivsust? Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: lihaskiududest (diameeter 100 mikromeetrit), mida katab sarkolemm (=plasma membraan). Iga kiud sisaldab sadu müofibrille (d = 1-2 mikrom), iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t- tuubuliga), mis on sarkolemmi (=plasmamembraani) pikendus. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga.
Rakusisene organellide ja vesiikulite liikumine. LIISI KINK 45 BIOKEEMIA test I 3. Skeletilihaste raku ehitus. Sarkomeeri mõiste, sarkomeeri valgud, peente ja paksude filamentide koostis. Milline valk omab ATPaasset aktiivsust? Skeletilihase morfoloogia (=ehitus). Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: · 100 µm diameetriga lihaskiududest (lihasrakkudest), mida katab sarkolemm (= plasma membraan) · Iga kiud sisaldab sadu 1-2 µm diameetriga müofibrille · Iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest · Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t-tuubuliga), mis on sarkolemmi (= plasmamembraani) pikendus
VirD4 suur sisemembraaniga seotud valk, millel on kaks domeeni: N- terminuse domeen on väiksem ning tagab membraaniga seondumise, seevastu C-terminuses asuv domeen on suur ning tsütoplasmaatiline. Heksameerne. C- terminuses on ssDNA-sõltuv ATPaasne domeen. VirD4 ATPaasseks aktiivsuseks on vajalik 40-45 bp pikkune ssDNA ahel. VirB4 võib pärssida VirD4 DNA-st sõltuvat 106 ATPaasset aktiivsust. VirD4 seondub eelistatult nelja järjestikuse G nukleotiidiga. VirD4 on hädavajalik substraadi transpordiks kuid mitte piili biogeneesiks. VirD4 seondub relaksosoomiga ning suunab kompleksi T4SS-i VirB10-ga. Seetõttu on VirD4 nimetatud ka relaksosoomi esitlevaks valguks (T4CP). Konjugatsiooniks on vajalik relaksosoomi moodustumine ning kinnitumine T4SS-le. T4SS formeerub kahes etapis ning see on seotud erinevate ATPaaside omavahelise seondumisega
annaabi.ee 
