aatomid lähevad gaasifaasi ja ergastuvad. Kuna temperatuur mõjutab suhteliselt rohkem ergastatud aatomite hulka, on leegi temperatuuri stabiilsus eriti kriitiline antud meetodi korral. Näiteks Na puhul suureneb leegi temperatuuri muutumisel 10K võrra (2600K -> 2610K) ergastatud aatomite arv proovis 4% võrra, samal ajal on ergastatud aatomeid vaid 0,02% aatomite koguarvust. Klassikalisel meetodil kasutatakse proovi atomiseerimiseks gaasilise kütuse põletamisel saadavad energiat, enamlevinud on segud. Õhk-atsetüleen (põlemistemperatuur 2250oC) (õhuhapnik on oksüdeerijaks) või N2O-atsetüleen (2955oC) (kui on vaja kõrgemaid temperatuure). Uuritav aine pihustatakse tavaliselt vesilahusena leeki. Nebuliseerimine ehk udustamine. Antud juhul leek täidab küveti rolli. Aur läbib leegi. Peale leeki on monokromaator. Valgusallikas ise kiirgab juba spetsiifilisi spektrijooni
AAS rakendusi · Tavaline metallianalüüs · Mineraalide analüüs · Suurte sisaldustega bioloogilised proovid · Elementide jälgede analüüs elektrotermiline AAS, kus lahust kuumutatakse grafiitküvetis, siis tõstetakse kiiresti temperatuur väga kõrgeks, aine aurustub ja atomiseerub 4.5 Aatomemissioonspektroskoopia (AES) Aatomid ergastatakse kõrgel temperatuuril. registreeritakse aatomite poolt emiteeritud kiirgust, lainepikkused on UV-Vis spektrialas. Atomiseerimiseks : leek (1700-3200K) stabiilne elektrikaar (4000-5000 K) ebastabiilne elektrisäde (40 000 K) ebastabiilne plasma (6000-8000 K) stabiilne 4.6 Aatom-massispektroskoopia Induktiivseotud plasmas tekitatakse ioonid, mis kantakse spetsiaalse liidesega massi- spektromeetrisse ja eraldatakse. ICP-MS Hea: väga madalad avastasmispiirid võimalik peaagu kõik elemendid korraga määrata
annaabi.ee 
