Aatom koosneb positiivse laenguga aatomituumast, mida ümbritsevad negatiivse laenguga elektronid. Thomsoni aatomimudel, selle puudused Thomsoni aatomimudeli põhipuudus: kiirgus ja neeldusspektri korrapära ei vastanud mudelile. Kiirgus- ja neeldumisspektrid 1. Pidevspektrid - kiirgus esineb igal lainepikkusel Pideva spektri annavad tahkes olekus olevad kehad. 2. Joonspektrid - kiirgus esineb kindlatel lainepikkustel Joonspekter esineb lihtainete puhul atomaarses olekus. Igal kehel on jooned erinevalt. Rutherfordi katse Üliõhukest kuldlehte pommitati positiivsete -osakestega, et näha kuhu kanduvad osakesed peale lehe läbimist. Oletati, et positiivsed ja negatiivsed osakesed jaotuvad kuldlehed ühtlaselt, kuid kõrvalkalded olid suuremad nii arvutustes ja oletustes. -osakeste põhjal, mis kaldusid kõrvale tehti uued arvutused ja märgati, et positiivne laeng oli kuldlehes koondunud väga väikesesse ossa. Rutherfordi aatomimudel, selle puudused
Dispressiooni tõttu väljuvad erineva lainepikkusega valguslained piisast eri suundades. (violetne, sinine, helesinine, roheline, kollane, oranz, punane.Spekter valguse intensiivsuse jaotus sageduste või lainepikkuse järgi. Spektri liigid: 1)Pidevspekter- mitmevärviline riba, kus on esindatud kõik lainepikkused (allikad: päike, hõõglambivalgus) 2) Joonspekter- üksikud erineva värviga jooned mustal taustal. Neid jooni nim. kiirgusjoonteks (allikad: kõik ained gaasilises atomaarses olekus madalal rõhul) 3) Neeldumisspekter- tumedad jooned värvilise pidevspektri taustal. (külm gaas)Spektraalaparaadi ehitus : * kollimaator toru, mille abil saadakse paralleelne valgusvihk. * prisma toimub valguse dispersioon * koondav lääts prismast väljuvad erivärvilised paralleelsed valgusvihud koondatakse ühte tasandisse. * mattklaas asub koondava läätse fokaaltasandis, kasutatakse spektri vaatlemiseks) Spektraal analüüs- aine keemilise
Tagasi saadakse suurema lainepikkusega valgus. ( liiklusmärgid, öölambid ) 13. · Pidevspekter ( kõik spektri värvid ) Annavad kõrge temperatuuril kuumutatud tahked ained, vedelikud ja tihedad gaasid. 14. · Joonspekter ( kujutab endast üksikuid värvilisi jooni mustal taustal ) Igal keemilisel elemendil on kindel joonspekter. Annavad kõrge temp. Kuumutatud gaasid atomaarses olekus 15. · Ribaspekter - ( Kujutab endast värvilisi ribasid, mis on omavahel eraldatud mustade vahedega. ) Annavad kõrge temp. Kuumutatud gaasid molekulaarses olekus. 16. · Neeldumisspekter Kui lasta valge valgus läbi külmast mittehelendavast gaasist, siis tekivad pideva spektri taustale tumedad jooned. Gaas neelab kõige intensiivsemalt just sellise lainepikkusega valgus, mida ta tugevasti kuumutatuna
Siis paistavad kõik spektri värvid. Kõrgema temp juures tekib nn valge hõõgumine, mil võib tekkida pidev spekter, mis algab punase ja lõpeb violetse osaga. Päikese, kaarlambi, küünla, tuletiku jms spekter pidevspekter on tingitud leegis leiduvatest osakestest. Joonspektrid. Erinevad gaasid annavad erinevatest värvilistest joontest koosneva spektri, mida nim joonspektriteks. Aine kiirgab ainult täiesti kindlate lainepikkustega valgust ning seda annavad kõik ained gaasilises atomaarses (mitte molekulaarses) olekus st iga keemilise elemendi aatomid kiirgavad rangelt kindlaid lainepikkusi. Ribaspektrid. Mõnikord koosnevad gaaside ja aurude spektrid ribadest, mis kujutavad endast üksteisele väga lähedal asuvate joonte kogumit. Ribaspektrit tekitavad mitte aatomid, vaid üksteisega sidumata või nõrgalt seotud molekulid. Neeldumisspektrid- kiirte teele asetatakse keha, neelab ühtesid või teisi spektri kiiri,
annaabi.ee 
