mõjul kui ka elektrivoolu soojuslikust toimest. Elektrivoolu ohtlikuimaks tagajärjeks on südame fibrillatsioon. Fibrillatsiooni lõpetamiseks kasutatakse defibrillaatoreid. Kõrgsageduslikku elektrivoolu kasutatakse kudede veretuks kirurgiaks. Inimese füüsilises kehas toimib samaaegselt kaks elektrisüsteemi. Üheks neist on hästituntud närvisüsteem, teiseks aga elektrisüsteem, mille toimimine ja väljund on atomaarselt aatomite ja rakkude tasandilt. Viimast on nimetatud auraks ehk väljaks inimese sees ja ümber. Sellele unikaalsele energiale on antud ka teisi nimesid praana, chi, elujõud. Väljaenergia on olemas pidevalt. Tal pole sisse- ja väljalülitussüsteemi, nii nagu see on olemas teiste elektrisüsteemide puhul, mis aktiveerudes (ajuimpulsid, lihastöö jne.) lülituvad töösse ja stiimuli puudusel välja.
elektronegatiivsusega mittemetall, see kelle väliskihil on enam elektrone H2 + S H2S Vesinik Omadused · Kerge · Maitsetu · Värvitu · Vees väga vähe lahustuv · Keemistemperatuur 253oC · Ioonid on üliväikesed · Käitub enamjaolt redutseerijana, · o-a -I · molekulaarselt väheaktiivne · atomaarselt (vahesaadus reaktsioonides) aga üsna aktiivne Moodustab isotoope: 1. Prootium ehk tavaline vesinik: tuumas 1 prootium 2. Deuteerium ehk raske vesinik: tuumas 1prootium ja 1 neutron 3. Triitium ehk üliraske vesinik: tuumas 1 prootium ja 2 neutronit Saamine 1. Laboris enamjaolt tsingi reageerimisel väävel või soolhappe lahusega. Sellel eraldub tihti ka mõningaid lisandeid, andes teravavõitu maitse. 2
annaabi.ee 
