Teatriteaduse alused: mõisted
Esimesed lavastajad: A.Antoine, O.Brahm, J.T.Grein,
Stanislavski: Tšehhovi „Kajakas“ oli läbimurdeline lavastus. Põhijooned:
ansamblimäng, realism, maagiline „kui“
Eesti esimene lavastaja Karl Menning, moodsale lavastajateatrile pani aluse
Voldemar Panso
Lavastaja 3 põhiülesannet: töö tekstiga ja näitlejatega, eri komponentide
kokkupanek
Väine režii – töö lavaruumi ja liikumisega; Sisemine režii – töö tegelase siseelu ja
lavastuse kontseptsiooniga
Atmosfääf – sünnib komponentide koosmõjust(2 põhikomponenti – nähtav ja
kuuldav)
Stsenograaf – teatri kunstnik; Stsenograafia – lavastuse visuaalne ja ruumiline
lahendus
Karakter – üks tegelasekontseptsioon, st teatud tüüpi tegelane
Tegelane – fiktsionaalne väljamõeldud olend, kelle ümber on koondatud lavastuse
tegevus
Tegelasekontseptsioond:
*Personafikatsioon – isikustaud idee
*Mask – saab viidata teatud tegelastüübile
*Ampluaa – tüüpetegelane melodraamas ja operetis