Kromanjoonlane
paremad kohanejad, kui Neandertaalid, kuna nad kandsid looma nahku seljas, ning oskasid
tuld teha. Kromanjoonlaste tehnoloogiat tuntakse kui Aurignac'i tehnoloogiat. Seda
iseloomustasid luust ja põdrasarvest tööriistad. Esialgu olid iseloomulikud luust või
põdrasarvest osaotsad, hiljem harpuunid. Nad kasutasid loomalõkse ja noolt ning vibu.
Kromanjoonlased leiutasid nugadele käepidemed, kusjuures tera kinnitati bituumeniga juba
40 tuhat aastat tagasi. Kromonjoonlased leiutasid atlatli ehk viskepuu, mis oli luust või puust
ja kasutusel odade viskekauguse suurendamisel. Nad lõid paremaid odaotsi, mis kukkusid
pärast tabamist küljest ära või tekitasid suuremaid vigastusi. Nad hakkasid tähistama aega kuu
faaside järgi. Need märgiti märkidega luutükikestele, põdrasarvele või kivile. Mõned
kalendrid sisaldasid kuni 24 kuufaasi. Kromanjoonlased olid esimesed inimesed kes tegid
koopamaalinguid ja mugavdasid oma ümbrust tööriistadega. Kromanjoolased olid väga head