Küttimine Kindlamaid tõendeid Ameerika jääaegsetest küttidest saadi aastal 1926, mil Folsomist New Mexicost leiti 10 000 aasta vanused hoolikalt vormitud kivist odaotsad. 1932. aastal kaevati Clovises New Mexicos välja veelgi vanemalt rahvalt pärinevad kuni 12 000 aasta vanused odaotsad. Kütid, kes 10 000 aasta eest jahtisid mammuteid, mastodone, ürgpiisoneid ja hiidlaisiklasi, kasutasid oda heitmiseks spetsiaalset seadeldist, mida kutsutakse atlatliks. Atlatl kujutas endast tugevat puust varba, millel lebas oda. Sellisel alustel sai oda tunduvalt suurema liikumisjõu ja lendas kaugemale. (sõna ''atlatl'' pärineb asteegi keelest ja tähendab ''odaheitja''). Piison oli preeriaindiaanlaste jaoks kogu nende elu. Iga suguharu korraldas keerukaid riitusi, et karju ligi meelitada. Selleks kasutati haruldasi piisonikujulisi kive, pühi piisonikoljusid ja loomade magudest leitud karvapallikesi
Küttimine Kindlamaid tõendeid Ameerika jääaegsetest küttidest saadi aastal 1926, mil Folsomist New Mexicost leiti 10 000 aasta vanused hoolikalt vormitud kivist odaotsad. 1932. aastal kaevati Clovises New Mexicos välja veelgi vanemalt rahvalt pärinevad kuni 12 000 aasta vanused odaotsad. Kütid, kes 10 000 aasta eest jahtisid mammuteid, mastodone, ürgpiisoneid ja hiidlaisiklasi, kasutasid oda heitmiseks spetsiaalset seadeldist, mida kutsutakse atlatliks. Atlatl kujutas endast tugevat puust varba, millel lebas oda. Sellisel alustel sai oda tunduvalt suurema liikumisjõu ja lendas kaugemale. (sõna ''atlatl'' pärineb asteegi keelest ja tähendab ''odaheitja''). Piison oli preeriaindiaanlaste jaoks kogu nende elu. Iga suguharu korraldas keerukaid riitusi, et karju ligi meelitada. Selleks kasutati haruldasi piisonikujulisi kive, pühi piisonikoljusid ja loomade magudest leitud karvapallikesi