Nii avalduvad ka hoovuste kliimat kujundavad mõjud. Troopikast pooluste poole liikuv suhteliselt soe veemass annab oma teekonnal suurematel laiuskraadidel pidevalt atmosfäärile soojust ära ning pehmendab nii lähemate alade kliimat. Väga hästi väljendub see Põhja-Atlandi ookeani põhjaosas. Euroopa pool pehmendavad kliimat nii Atlandilt puhuvad soojad tuuled kui ka soe Golfi hoovus, mille mõju ulatub Novaja Zemlja saarteni. Teisel pool Atlandit jahutab aga külm Labradori hoovus Kanada idarannikut. Coriolisi jõud mõjutab vee liikumist maailmameres: põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Hoovuste lõpliku liikumistee määrab ära mandrite asend. Soojad hoovused: Golfi hoovus Madagaskari hoovus Lõunapasasaathoovus Ekvatoriaalne vastuhoovus Külmad hoovused: California hoovus Labradori hoovus Kanaari hoovus Läänetuulte hoovus 2
ilmuks uuesti horisondile esimese kuu esimesel päeval Selleks läheks 1460 aastat aega. Roomlased oli võtnud õppust ning tegid Juliuse kalendri. Julius Ceasar võttis kuulda astronoomi Sosigenese nõu ning lisas iga nelja aasta tagant veebruari ühe päeva juurde. Kuid pikemas perspektiivis leiti ka seal viga (365, 5,48,46 ; 130) ning uut lahendust oli lõpuks ikkagi vaja. Sel ajal kui Ceasar kalendrit uuendas, oli sarnane sarnane süsteem teisel pool Atlandit juba välja mõeldud. Mayad olid välja mõelnud 18-kuu süsteemi, igas kuus 20 päeva. Ning nagu Egiptlasedki, lisasid nad 5 päeva iga aasta lõppu, viis päeva mida usuti õnnetust toovateks. Mayad on tuntud oma ebatavalise kalendri ringi süsteemiga, 52-aastane tsükkel, milles ühelgi päeval pole sama nime. 16. sajandil märgati Juliuse kalendri viga. Vahepeal oli tekkinud kümne päevane erinevus. Paavst
annaabi.ee 
