Referatiivne_uurimustöö Vääriselupaigad
metsatüüpide eellasi hakkasid välja kujunema umbes 10 000- 8000 aastat tagasi.
Näiteks olid olemas pohla- ja mustikamännikud, salumännikute eellased, nõmme- ja
loomännikud, sookaasikud ja lammimetsad. Samuti on leitud tõendeid leppade, jalakate,
künnapuude ja sarapuude esinemist metsade koosseisus. (V.I.E LK 7)
Laialeheliste metsade ja kuusikute eellaskooslused hakkasid levima 8000- 5000 aasta eest,
mil valitses Atlandikuline kliimastaadium. Sel ajal leidus suures osas sangleppasid ja
kuusikud. Rohked kooslused olid ka laialeheliste puude hulgas, kuid vähenes männimetsade
pindala. 5000 aasta eest, peale rabade tekke ja soostumise hakkas kliima kuivenema ja eriti
konkurentsialtiks sai kuusk. Kuusk lisandus männikutesse ja enamustesse laialehelistesse
kooslustesse. (V.I.E LK 7)
Kliima jahenemine ja taas niiskemaks muutumine sai alguse 2500 aastat tagasi. Metsades