Linnakultuur ja –geograafia Rapla
LOODUS
Maakonna geoloogilise aluspõhja
moodustavad ordoviitsiumi ja siluri
lubjakivid ning dolomiidid, mis
lasuvad kambriumi liivakividel ja
savidel; nimetatud settekivimite all on
moonde- ja tardkivimid: graniidid,
gneissid, kildad.
Maastikuliselt jaguneb maakond
neljaks: Põhja-Eesti lavamaa, Lääne-
Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu
madalik.
Maakonna läbib Põhja-Eesti ja
Lääne-Eesti vesikondi eraldav
veelahe. Siit saavad alguse Soome
lahte voolavad Keila (koos lisajõe
Atlaga) ja Vääna jõgi. Maakonna
läänepoolseid alasid läbivad tiheda
võrguna Kasari lisajõed: Teenuse,
Konuvere ehk Vigala, Päärdu ehk
Velise, Nurtu ja Enge.
Põhja-Eesti lavamaal asub maakonna
põhja- ja keskosa, umbes pool
üldpinnast. Sellele piirkonnale on
iseloomulik laugjate kõrgendike ja
madalate nõgudega vahelduv
tasandik, kus kõrgusvahed
ületavad harva 10 meetrit.
MAJANDUS
Rapla on tüüpiline
põllumajanduslik maakond, kus üle
60% inimestest elab maal ja ka