Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
kultuuris mingigi hääle.
Ilona Laaman 1971 "Mis need sipelgad ka ära ei ole"
Karuks on tugevalt metafoorne autor, Laaman pigem teravale proosastiilisle lähenev autor,
mõlemad uuendusliku tähendusega 60ndatel, aga erineval viisil. Karuks tegutseb tänini,
aga viimasel ajal ei ole väga palju uut loomingut tulnud.
27. oktoober 2010
Nii Karuksi kui Laamani puhul saab otseseoseid kaasaegse kirjandusega demonstreerida.
Kuigi mõlemad on atkiivsest kirjutamisest hiljem tagasi tõmbunud.
Paadiromaanid see pole väga täpne sõna, aga need on romaanid sellest, kuidas me
istusime paadis ja sõitsime selle paadiga Rootsi.
Kui on tagasipöördumisi minevikku, siis mälestuslikul algel on suur roll.
Kas siin on mingeid laineid ja suundumusi?
Kindlasti võib siin ka rääkida realistlikumast ja modernistlikumast poolest, aga kui nüüd
mingite eraldi gruppidena eraldi välja tuua, siis kolm proosalainet:
+ nostalgiaproosa