Riigikorraldus Ateena ja Sparta näitel
Võtame aluseks Sparta ja Ateena riigikorraduse ja võrdleme seda Eesti omaga.
Arutleme ka, mis oli head ja mis halvad küljed Ateena ja Sparta riigikorralduses.
Arutleme ka seda, millele pööras rohkem tähelepanu Sparta riik ja millele Ateena riik. Ja
samas, kuidas said riigid sellest kasu, et nad just sellist tegevist pooldasid rohkem.
Spartas riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, järelikult ei valitsenud
Sparta riiki ainuvalitseja.. Ateenas kuulus võim atistrokraatia hulgast pärinevatele
riigiametnilele ja nõukogule. Alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja
seadusekandja vähendas mõnel määral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele
senisest suuremad võimalused riigikorralduses kaasa rääkimist. Ma leian, et riigis ei
peaks eristatama lihttöölisi ja riigiametnike. Kõiki inimesi riigis peaks võtma, kui
lihtrahvast ja, et kõigil oleks samad võrdõiguslikud võimalused riigitegevuses kaada
rääkida