EESTI MUINASAEG
puhkama jäetud põldu karjamaana kasutades oma sõnnikuga väetaksid ja nii mulla
viljakuse taastaksid. S.t põlispõllunduse jätkuvad levikut. Odra, kaera ja nisu kõrval
hakati üha laiemalt kasvatama rukist.
Suure rahvasterändamise algus
*Oletatavasti 2,saj täpselt teadmata põhjusel läks liikvele mingi osa Lõuna-Rootsis ja
Gotlandil elavast rahvast, keda nim gootideks. Gootid rajasid Musta mere äärde oma
riigi kuid said 375 a lüüa hunnide, kuulsa kuninga Atiila käest, mis käivitas nn suure
rahvasterändamise. G oodid, seejärel hunnid tungisid läände, ajades liikvele hulga
muidki rahvaid. Lääne-Rooma riik varises kokk uja lakkas 476. a lõplikult olemast.
Euroopas algas ebastabiilsuse ja sõdade ajajärk.
3. EESIT HAKKAB AJALOOLAVALE JÕUDMA
Rahvasterändamise ja viikingiaeg
*Pärast Lääne-Rooma kokkuvarisemist oli Euroopa õige mitu saj n.-ö. sadulas ja