India uurimustöö
sõnastada maailma olemust ja inimese kohta selles. Usupärimused kirjeldavad
muinasaegseid või ebamaiseid sündmusi, samuti sisaldavad need müüte maailmast ja
jumalatest. Need on kirjutatud väga vanas india-aaria keeles, mida nimetatakse
vedasanskritiks.
India vanima ajajärgu kirjandust nimetatakse esimeseks vedakirjanduseks. Selle
vanimaks osaks on 4 vedat, millest tähtsaim on "Rigveda". Ülejäänud 3 ( Atharveda,
Janzurveda ja Samaveda) esitavad maagilisi loitse, ohverdamisrituaalide hümne ning
kordavad osaliselt esimese veda müüte.
Sellele järgnev kirjandus seisnes usulistes tekstides, mis täiendasid vedasaid ja seletasid
nende sisu. Seda kirjandust nimetatakse brahmanad ja vedanta ehk vedade lõpp. ( 10.-9.
saj e Kr).
Vanimale ajajärgule järgneb eeposte ajastu kirjandus, mille olulisemad eeposed on
"Mahbhrata" ja "Rmjana".
Eeposte ajastu lõpeb nn puraanade ja tantratega