Eesti uusaeg
Vallandus siis usuvahetusliikumise (1845-1848) nime all see vana vimm. 1844. Aastal
toimus järjekordne viljaikaldus, sellele järgnes näljahäda. Lisaks veel erinevad
loomataudid ja ka järgnev talv oli eriliselt rets. Meeleheitlikes tingimustes hakaksid
levima kuulujutud, nt ,,et need talupojad, kes lähevad üle keisri usku, saavad maad".
Talurahva esindajad läksid Riiga asja selgitama, jällegi riia valitsus keelas Riias käimise
ära aga mainiti, et kes usku vahetada athaavd, neid ei keelata. Mainiti et vahetus peab
toimuma lähimas õigeusukirikus, mida oli ainult 5-6 kogu eesti alal, enamus peipsi ääres.
1845 aastal riia piiskop hakkas seda talupoegade usuvahetust toetama, tegi omapoolset
kihutustööd. Alates 1845. aasta septembrist liivimaa talupoegade usuvahetus muutus
massiliseks.Aktiivne liikumine kestis ka järgmisel aastal, lõplikult vaibus alles 1848.
Selle liikumise põhisuunaksoli siis usu vahetamine, vahel kaasnes ka mõisnikule vastu
annaabi.ee 
