struktuure nn. Mikrokerasid. Need moodustised meenutavad mingil määral rakke. - Miks elu tänapäeval ei teki? - tänapäeval puudub Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: hapnik ,,põletatakse" ära lihtsad orgaanilised ained; osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale. 5. Elu algne areng Maal. - vanimad elusorganismid olid bakterid, kles esmaselt olid anaeroobsed kemasünteesijad. - 2,7 miljardit a. Atgasi tsüonobakterid. - Eukarüootide teke - 1900mln. a. Tagasi. - eelised : a) tekkisid organellid ja kujunes rakusisene tööjaotus. b) pärilikkusaine koondus kromosoomidesse. c) arenesid rakujagumimisviisid. d) tekkis suguline paljunemine suurem geneetiline muutlikkus. - Hulkraksed. - 569miljonit a. Tagasi. - eelised : a) rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed. b) vähem sõltuvad keskkonnast.
Piltilikult väljendades võime öelda, et algses Universumis toimus üks ülivõimas pauk, Suur Pauk, mis viis Universumi paisumis seisundissse. Selle paisumise määr esitatakse Hubble'i konstandina , mis on praeguste andmete järgi 50-75 km/s megaparseki kohta. Selle konstandi pöördväärtusega on määratud Univesrumi iga, mis on 10-15 miljardit aastat. Ürgplahvatuse olemus oli aastakümneid suur mõistatus, mida sageli käsitelti kui paisumisparadoksi. Alles poolteist aastakommet atgasi leidis see paradoks seletuse kosmoloogilise inflatsiooniteooria näol. Teinine imetlusväärne asjaolu on see, et aine tihedus Univerusmis on lähedane kriitilisele väärtusele. Teisiti väljendades, pole seni selge, kas sela on ülekaallus gravitatsiooniliste tõmbetungide poolt tekitatav potensiaalne energia või plahvatlusliku paisumise kineetiline energia. Kui ülekaalus on potensiaalne energia, peaks Universumi paisumine tulevikus
pärilussõja (1740-1748), kui ta keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Selle sõja ajal vallutas Preisi Sileesia. Seitsmeaastane sõda (1756-1763), kus Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Ohtlik oli Preisile Austria ja Venemaa liit, mil võidukorral tuli Sileesia tagastada Asutriale ning Ida-Preisimaa liita venemaaga. 1760. vallutasid vene väed koguni kolmeks päevaks Berliini, kuid olid sunnitud atgasi tõmbuma. Preislased kaotasid küll mitu lahingut, kuid Friedrich II suutis vastaseid ükshaaval lüüa ning lõpuks säilitada Preisi valdused, sealhulgas ka Sileesia. 5. Austria keisrisiigi poliitika ja areng Austria lõi Habsburgide dünastia. Austriaga liitusid ka Tsehhi ja Ungari kuna Türgi vastu võitlemiseks olid nad liiga n6rgad.Kuigi neile ei meeldind võõrvõimu all minemine oli see parem, kui olla v66ra usu all sest Austria ikkagi oli ristiusku nagu tsehhi ja ungarigi.
annaabi.ee 
