Eesti loomastik. Selgrootud
Ohu korral sukelduvad. Silmad on jaotunud kaheks,
alumine pool jääb vee alla, ülemine vee peale. Vastsed elavad veekogude põhjas,
nukkuvad taimedel veepiirist kõrgemal.
Sugukond vesimardiklased Hydrophilidae. Enamikus mustad, lühiovaalsed (1-40 mm),
ujujalgadeta, veetaimedel ronivad taimtoidulised mardikad. Õhku võtavad pea karvakeste
abil ja säilitavad rindmiku ja kõhu all. Vastsed enamasti röövtoidulised. Eesti suurim liik
on hiid-vesimardikas Hydrous aterrimus, kelle vastne võib toituda ka kalamaimudest.
Nukkub nukuhällis maismaal.
II Alamselts: Segatoidulised Polyphaga.
Enamik mardikalisi kuulub sellese alamseltsi
Sugukond raisamardiklased Silphidae. Mardikate kattetiivad on tagakehast lühemad.
Paljud liigid elavad laipadel ning on seega looduses "bioloogilised sanitarid". Nad
kaevavad laiba maasse ja kasutavad seda vastsete toitmiseks. Vastsed ise laibal ei toitu.
Suurimad nende hulgas on must-raisamatja Necrophorus humator ja harilik
annaabi.ee 
