1922. mais tabas Leninit halvatushoog. Tema parem külg oli osaliselt paralüseeritud ning ta ei osalenud enam valitsuse (rahvakomissaride nõukogu) tegevuses. Sama aasta detsembris tabas teda teine halvatushoog, mille tagajärjel ta enam ei osalenud aktiivses poliitikas. Märtsis 1923 oli Leninil kolmas halvatushoog, mille tagajärjel ta kaotas kõnevõime. Sellest ta enam ei toibunud. Ta suri 21.jaanuaril 1924. On oletatud, et Lenini tervislikku olukorda raskendas lisaks atentaadil saadud haavadele ja neist tulenevate le tüsistustele ka kaugele arenenud süüfilis, mille oli diagnoosinud akadeemik Vladimir Behterev.
1922. mais tabas Leninit halvatushoog. Tema parem külg oli osaliselt paralüseeritud ning ta ei osalenud enam valitsuse (rahvakomissaride nõukogu) tegevuses. Sama aasta detsembris tabas teda teine halvatushoog, mille tagajärjel ta enam ei osalenud aktiivses poliitikas. Märtsis 1923 oli Leninil kolmas halvatushoog, mille tagajärjel ta kaotas kõnevõime. Sellest ta enam ei toibunud. Ta suri 21. jaanuaril 1924. On oletatud, et Lenini tervislikku olukorda raskendas lisaks atentaadil saadud haavadele ja neist tulenevatele tüsistustele ka kaugele arenenud süüfilis, mille oli diagnoosinud akadeemik Vladimir Behterev. 9 Pärand ja surmajärgne kultus Lenini järel sai Nõukogude Liidu faktiliseks liidriks Jossif Stalin, kes jätkas Lenini alustatud agressiivset maailmarevolutsiooni poliitikat. Stalini tegevus 1920-30ndatel aastatel muutis Lenini Nõukogude Liidu elanike jaoks kummardatavaks iidoliks.
1922. mais tabas Leninit halvatushoog. Tema parem külg oli osaliselt paralüseeritud ning ta ei osalenud enam valitsuse (rahvakomissaride nõukogu) tegevuses. Sama aasta detsembris tabas teda teine halvatushoog, mille tagajärjel ta enam ei osalenud aktiivses poliitikas. Märtsis 1923 oli Leninil kolmas halvatushoog, mille tagajärjel ta kaotas kõnevõime. Sellest ta enam ei toibunud. Ta suri 21. jaanuaril 1924. On oletatud, et Lenini tervislikku olukorda raskendas lisaks atentaadil saadud haavadele ja neist tulenevatele tüsistustele ka kaugele arenenud süüfilis, mille oli diagnoosinud akadeemik Vladimir Behterev. Pärand ja surmajärgne kultus Lenini järel sai Nõukogude Liidu faktiliseks liidriks Jossif Stalin, kes jätkas Lenini alustatud agressiivset maailmarevolutsiooni poliitikat. Stalini tegevus 1920-30ndatel aastatel muutis Lenini Nõukogude Liidu elanike jaoks kummardatavaks iidoliks. Lenini keha balsameeriti ja
annaabi.ee 
