Maailmakirjandus I. Antiik.
Festsenniinid olid
rahvapärased pilkelaulud, mida esitati pulmades jm pidustustel vastulauludena; sõjaväe
triumfirongkäikude järgsetel joomapidudel pseudoülistavalt triumfilauludena. Rooma
komöödiates esineb massiliselt festsenniine jäljendavaid vaidlemisstseene ehk sõnasõdu, nt
Plautuse komöödias Amphitruo lausa 14. Teine itaalia kultuuris levinud ja mantlikomöödiat
mõjutanud improvisatsiooniteatri vorm on atellaan (fabula atellana), sisult rahvalik jant
kindlate negatiivsete tegelaskujudega, kellest ükski polnud sümpaatne (veiderdaja, õgard,
küürakas, tobu jne). Atellaanidest võetud joon on ka arvukate peaaegu lahendamatute
süzeeliinide põimimine Rooma komöödias ning traagiliste müütide käsitlemine koomilises
võtmes
103. Mis on proloog ja mille väljendamiseks Rooma komöödia autorid seda kasutasid?
Kõneleb mõni tegelastest, tegevusväline jumal, allegooriline või anonüümne kuju. Publikule
annaabi.ee 
