Eesti keele vormiõpetus
tüveline (astelt, katelt, kupart, pakalt, pöialt, tungalt, vemmalt)
· koonalt, küünalt, pannalt, pasteltm peenart, sõkalt, sõstart, süstalt, västart, õnnart (nõrgaastmeline kons.tüveline
vorm!!!)
· ains illat sse-lõpuline ja tugevas astmes (kaenlasse, kindrasse, küünlasse, pastlasse, samblasse)
· de-mitmus moodustatakse de-tunnusega nõrgaastmelisest kons.tüvest (akende, kukaldes, küünaldele, pipardele,
sõkaldele, vemmaldeks, õnnardeni, ateldena)
· kannelde, kateldesse, kinnerdes, koonaldest, kämmaldele, pannaldele, pasteldeltm peenardeks, pöialdeni,
sammaldena, sõstardeta, süstaldega, tungaldesse, västardel (nõrgaastmeline ja konsonanttüveline!!!)
· mitm part i-tunnuseline ja d-lõpuline, vokaaltüveline (kakraid, koonlaid, küünraid, peenraid, sõstraid, vemblaid, ätlaid)
· i-mitmus üldkasutatav (kandleisse, kuplais, matraist, puntraile, tatrail, vistrailt)
annaabi.ee 
