"atekivad" - 1 õppematerjal

Mullateadus

humaate ja fulvaate. Huumusained humiin ja fulviin on kõige püsivam osa mullas. Okaspuumetsades tekib rohkem fulvohappeid ja seal on fulvaatne huumus. Selle huumushappe soolad on liikuvad ja vees kergesti lahustuvad. Muld vaesub kiiresti biokeemilistest tähtsatest ühenditest. Selline veega väljauhtumine leiab aset karbonaadivaestel lähtekivimitel kujunenud muldadel, protsessi nimetatakse leetumiseks. Rohttaimede lagunemisel tekib rohkem humiinhappeid j atekivad humaatsed mullad. Nendest muldadest ei uhu sademetevesi minema biokeemiliselt tähtsaid ühendeid. Huumuse sisalduse skaala on: alla 1,5%- väga madal, 1,5-2,5%- madal, 2,5-3,5%- keskmine, 3,5- 5%- kõrge, üle selle on väga kõrge. Lõuna-Eesti põllumuldades on huumust 2,5%, Kagu-Eesti erodeeritud muldades 1-1,5%, Kesk-Eestis 3%, Põhja-Eestis 4%, paepealsetes muldades 10-30%. Huumuse tähtsus: 1)huumus võtab osa mullatekkeprotsessist- tänu hapetele toimub mulla