Kreeka poliitiline ajalugu
Selline strateegia ei võimaldanud otsustavat kokkupõrget. Peloponnesose liiduvägi Sparta
kuninga Archidamose juhtimisel (temast ka nimi sõja esimesele faasile) tungis igal suvel
Atikasse ja müüride varju pagenud ateenlased pidid võimetus vihas pealt vaatama oma
külade ning põldude põletamist. 430. a. puhkes ülerahvastatud linnas, kuhu laevastik
lakkamatult moona vedas, taud (diagnoos on ebaselge), mis tappis lühikese ajaga umbes
kolmandiku ateenlastes. Suri ka Perikles (429. a.). Inimkaotustest hoolimata jätkasid
ateenlased laevastiku toel edukat vastupanu.
Periklese surma järel tõusid ateenlaste etteotsa peamiselt vaesele linnaelanikkonnale
toetuv ja agressiivsemat sõjapidamist nõudev Kleon, ning kiiret rahu pooldav Nikias.
Kumbki neist polnud aristokraatlikku päritolu, ent kui päratult rikas ja jumalakartlik
Nikias oli aristokraatia poolt ilmselt omaks võetud, siis nahaparkal (pigem küll töökoja
annaabi.ee 
