Vana-Kreeka
Pärast
Kreeka Pärsia sõdu muutusid jad üksteise suhtes vaenulikuks. Terve
Kreeka jagunes kaheks osaks. Üks osa oli Ateena mereliiduga ja teine osa
Sparta Peloponnesose liiduga. Kuna nad olid vaenulikud üksteise suhtes
alustasid nad sõda. See sõda mõllas aastatel 431 404 eKr. Kuna Sparta
jalavägi oli tugevaim Kreekas ei julgenud Ateenlased nendega välilahingut
pidada vaid varjusid oma müüride vahele. Igal aastal rüüstasid spartalased
Ateenlaste külasid ja põlde. Aga Ateenlasd olid tugevamad merel ja
rüüstasid samuti igal aastal Sparta ja tema liitlaste rannikuid. Kuna spartat
aitasid rahalisel teel Pärslased ehitasid Spartalased endale võimsa laevastiku.
Kuna Ateenlasid läksid sõlakäigule Sitsiiliasse ja suurem osa laevastikust
hukkus läks sõjaline ülekaal Spartalaste kätte. 405 aastal eKr toimus
otsustav lahing Hellospontose väinas. Ateenlased ei valvanud oma laevu ja
Spartalased võtsid need endale. Spartalased piirasid Ateenat nii maalt kui