Vana-Kreeka
igavesed ja muutumatud.
Teadusliku mõtteviisi sünd
Matemaatika (mathema - teadmine, teadus, õpetus)
Phytagoros - 6. saj eKr leidis ta, et maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel: maailma
aluseks on arvud ja nende vahelised suhted. Looduses
on kõik mõõdetav, allub arvule. Kõiki seaduspärasusi saab väljendada arvude suhetena.
(Tema pooldajad tegelesid esialgu Samose saarel, hiljem Itaalias Krootonis).
Ateena filosoofia
Kreeka kolooniatst tuli Ateenass hulgaliselt rändõpetlasi ja filosoofe ning nad tegelesid noorukite
kasvatamisega.
Neid hakati kutsuma sofistideks, mis tuleneb kreeka keelsest sõnast "õpetatud".
Sofistide filosoofia põhijooneks oli suhtelisuse tunnistamine.
Tähtsamad filosoofid:
Sokrates - peaprobleem oli vooruse olemuse mõistmine kuna voorus pidi olema midagi kindlat ja
püsivat.
Ta suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda. Sokrates väitis, et valitsemises osalevad
annaabi.ee 
