Vanaaja konspekt kaartidega
välja. Ehk liitlased maksid raha ja Ateena ehitas laevu endale. Jõuvahekord muutus Ateena kasuks. Nad
hakkasid käsitlema liitu oma alamatena ja ei lasknud varem vabatahtlikust liidust enam välja astuda.
Mässajatelt võeti laevad ära ja lammutati meremüürid. Delos jäi vaid nime poolest keskuseks, tegelt oli
Ateena keskus.
See tähendas, et liitlaste rahulolematus suurenes. Aga Ateena oli demokraatlik riik ja toetas liitlasriikide
demokraatiat ka. Lihtrahvas olid suht ateenameelsed seetõttu, aristokraadid aga olid vägagi vastased.
Laevastikujuht oli Kimon. Tehti igale poole sõjaretki, sh Egiptusesse, kus kreeklastel ei läinud hästi.
Küprosel võideti.
Kalliase rahu 449 pärslastega, väidavad osad allikad.
Ateena sisepoliitika
Ateena oli küll demokraatlik riik, aga Kimon pääses domineerima. Ta oli aristokraatliku taustaga. Ta oli ka
spartasõbralik. Ta tahtis luua liidu ühiseks võitluseks Pärsia vastu. Kuni ta domineeris, hoidis Ateena ka