Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
messenia orjad vabanesid tänu Teebale,Lakoonia heoodindus kestis kuni 2 sajandini.
Roomaaegses spartas orjad oolid aga heloodi süs enam polnud.
Penestid olid omaette seltskond, kes ei olnud võrdsed helootide ja atena orjadega. Ateena
orjade ja helootide vahepealsed. Olid indiviidide ( vabade kodanike) käsutada, pärandati ja
omandati individuaalselt. Nende täpsema seisundi kohta eriti teada pole. Voikeetidest veel
vähem teada.
Kreeklased suhtusid orja rassistlikult(etnilisel pinnal), ateenajuba klassikalisel per oli nähtav,
kes olid rassiliselt selleks sobivad. Orja institutsiooni vajalikkuses ei kahelnud keegi ja see oli
vajalik osa. Kõige paremini tuleb välja suhtumine orjusesse Aristotelese teoses ,,Poliitika"
(335-323 ekr),kus ta räägib orjusest kui loomupärasest osast üh. Avaldab rassistlikku
veendumust, et kes on loomulikult orjad ongi seda loomulikult. Kindel veendumus see, et osa
inimesi ongi orjad ning sellised, kes seda kunagi pole