1) liigvaararendid e ekstsessvaararendid -organ on uliarenenud voi on neid arvult normaalsest enam. 2) vaegvaararendid e defitsiitvaararendid -organ on puudulikult arenenud voi on neid arvult normist vahem. 3) dustoopia -organite vaarpaiknemine Lisaks sellele jaotatakse vaararendid fenotuubiliselt ka uksik-ja kaksikvaararenditeks soltuvalt sellest, kas vaarastunud jarglane on uksik voi kaksik. Vaararenditest tuleb eristada atavisme, mis on liigi varasemas fulogeneesi etapis normaalse tunnuse avaldumine tanapaeval. Atavism on kull anomaalia, kuid mitte tuupiline vaararend. Eksogeenseid vaararendeid voivad tekitada jargmised faktorid: -fuusikalised; -keemilised; -infektsioossed; -toiteelementide vaegus ja toitumishaired. GENEETILISTE ANOMAALIATE ETIOLOOGIA Kaasasundinud anomaaliate geneetilistest pohjustest on esikohal geenmutatsioonid. Vahem esineb kromosoomi mutatsioonidest tingitud anomaaliaid. Ka kombinatiivne
Praeguseks põhiosa frenoloogia järelduste kompleksist on ümberlükatud. Välja arvatud kõrva tagune kühmuke mida suurem kühm, seda suurem potentsiaalne destruktiivsus. 1835 1909 Cesare Lombroso (Itaalia vangla-arst ja kriminoloog). Selleks ajaks oli loodusteaduslik lähenemine kogu maailmale välja arenenud kui frenoloogidel. Esile oli kerkinud Darwini liikide tekkimise ja evolutsiooni teooria. Lombroso hakkas Darwini teooria mõjul mõtlema ning ta märkas, et paljudel vangidel on atavisme (varasema arenguperioodi tunnus lööb välja üleni karvane inimene, võivad lõpused alles olla). Ta hakkas mõtlema, et kõik on arenenud loomariigist, kurjategijatel on atavismi, äkki kurjategija on midagi meie inimeste ja kunagise loomariigi vahel. Loomariigis olevat käitumist inimesed ei aktsepteeri. Lombroso mõtles, et äkki ongi põhjus selles, et kurjategijatel on atavismid ning et nad on kahevahelt ja sellepärast nad ei saagi meie reeglites
suunas, et kui vaadata loomariiki, siis võib seal näha sellist käitumist, mida me inimese puhul peame kuritegelikuks. Sellega vastanduti Beccaria ja Benthami klassikalistele teooriatele. Ta hakkas püüdlema selle poole, et leida, kas kurjategijatel on näha sarnasusi loomadega. Kui inimene "õigete" inimeste hulka ei kuulu (st. ei pea kinni normidest), siis äkki peaks seda olema ka väliselt näha. Ta leidis mitmesuguseid atavisme, kuid siiski ei olnud neid mitte kõigil kurjategijatel ning ta hakkas otsima muid väliseid füüsilisi tunnuseid, et seletada ära, mille poolest need teised on spetsiifilised ning panevad toime kuritegusid. Kui jälgida Lombroso vaadete arengut, siis pakkus ta alguses välja idee, et kõik kurjategijad peaksid olema kuskil loomariigi ja normaalse inimese vahepeal, kuid uurimise tagajärjel leidis ta, et kõigil kurjategijatel ei ole võimalik leia neid bioloogilisi tunnuseid.
annaabi.ee 
